Miks ei saa kahe-istmega juhtventiili kasutada-sulgventiilina?
Kahekordse-pesaga ventiili eeliseks on selle jõuga-tasakaalustatud struktuur, mis võimaldab suurt rõhuerinevust. Selle oluline puudus on aga see, et kaks tihenduspinda ei suuda samaaegselt hästi kokku puutuda, mille tulemuseks on märkimisväärne leke. Selle sundimine-väljalülitatud rakendustesse on ilmselgelt ebatõhus isegi täiustustega (nt topelt-istmega ventiilid).
Miks on kahe istmega{0}}juhtventiilid väikeste avade korral kalduvad võnkuma?
Ühe istmega-klappide puhul on stabiilsus hea, kui keskkond on avatud; stabiilsus on halb, kui meedium on voolu-suletud. Kahe-pesaga ventiilil on kaks klapisüdamikku, millest alumine südamik on voolu-suletud asendis ja ülemine südamik voolu-avatud asendis. Seetõttu põhjustab voolu{8}}suletud südamik väikeste avade korral kergesti klapi vibratsiooni, mistõttu ei saa väikeste avade puhul kasutada kahe-pesaga klappe.
Miks on lineaarsetel juhtventiilidel halb ummistumisevastane{0}}jõudlus, samas kui pöörlevatel juhtventiilidel on hea ummistumise vastane{1}}jõudlus?
Lineaarse käiguventiili korral drosselub klapi südamik vertikaalselt, samal ajal kui keskkond voolab sisse ja välja horisontaalselt. See toob paratamatult kaasa voolutee painde ja pöördeid klapiõõnes, muutes voolutee üsna keeruliseks (kujuline ümberpööratud S-i kujul). See loob palju surnud tsoone, pakkudes ruumi keskmise settimise jaoks, mis võib lõpuks põhjustada ummistusi. Nurkkäigu klapid seevastu gaasivad horisontaalselt. Sööde voolab sisse ja välja horisontaalselt, viies kergesti mustuse minema. Samal ajal on voolutee lihtsam ja keskmise settimise jaoks on vähem ruumi, mille tulemuseks on parem{5}}ummistusevastane toime.
Miks on nurkklappidel suurem{0}}väljalülitusrõhu erinevus?
Nurkkäiguklappidel on suurem{0}}väljalülitusrõhu erinevus, kuna klapi südamikule või klapiplaadile mõjuva keskkonna tekitatud jõud tekitab pöörlevale võllile väga väikese pöördemomendi. Seetõttu taluvad nad suuremat rõhuerinevust.
Miks on lineaarse käigu reguleerimisventiili klapivars õhem?
See hõlmab lihtsat mehaanilist põhimõtet: libisemishõõrdumine on suur, veerehõõrdumine väike. Lineaarse käiguventiili korral liigub klapivars üles ja alla. Isegi tihendi kerge pingutamine põhjustab klapivarre tihedalt mähkimise, mille tulemuseks on suurem hüsterees. Seetõttu on klapivars konstrueeritud väga õhuke ja hüstereesi vähendamiseks kasutatakse tavaliselt madala hõõrdeteguriga PTFE tihendit. Selle tulemuseks on aga õhuke vars, mis kipub painduma, ja paki eluiga on samuti lühike. Selle probleemi parim lahendus on kasutada pöördklapi varre, st nurkkäigu reguleerimisventiili. Selle vars on 2–3 korda paksem kui lineaarsel käiguklapil ja sellel on pikaealine{10}}grafiidist tihend, mille tulemuseks on hea varre jäikus ja pikk tihendi kasutusiga.
Mis on kõva tihend?
Sulgemisventiilid{0}} nõuavad võimalikult madalat leket. Pehme-tihendiga ventiilid on väikseima lekkega ja nende sulgemis-efekt on suurepärane, kuid need ei ole kulumiskindlad- ja nende töökindlus on nõrk. Võttes arvesse nii väikest leket kui ka usaldusväärset tihendit, ei ole pehme-tihendi-väljalülitamine nii hea kui kõva-tihendi-väljalülitamine. Näiteks täis-funktsiooniga ülikerge{12}}regulaatorventiil, mille tihend on kaitstud kulumiskindla-sulamiga, on kõrge töökindlusega ja lekkemääraga 10-7, mis vastab juba sulgeventiili nõuetele.
